reede, 8. mai 2015

Mis on minu tervislik toitumine?

Tervislik toitumine on tänapäeval juba nii keeruline mõiste, et iga ühe jaoks tähendab see ise asja. Õige kah, sest tegelikul ongi toitumine äärmiselt individuaalne asi. Mis sobib ühele, ei sobi teisele. Kes on allergiline, kes ei talu mingit suuremat toitainete rühma (gluteeni, laktoosi vms) ja kes võib kõike süüa ning on ikka terve ja ideaalses kehakaalus. Kuna ma ei taha siia magistritöö või doktoritöö mahulist kirjutist, siis ma ei hakka pikalt lahkama, et miks ja kas ja kes ning lähtun ainult iseendast. Seega - mis on minu jaoks tervislik toitumine?

Eelkõige peaks toit olema võimalikult puhas. See tähendab minu jaoks võimalikult looduslikku ja lisaainevaba toitu. Mida vähem värv- ja säilitusaineid seda parem. Mida vähem tehislikke kemikaale, antibiootikume jms ehk mida ökom, seda parem. Mida mahedamast põllumajandusest aedviljad ja mida õnnelikema kanade munad, seda toredam. Ja nii edasi.

Tõsi, ma ei söö ainult ökopoetoodangut ja enda aia saadusi, kuid ma teen seda võimalikult palju. Ja ma loodan, et aja jooksul see protsent üha suureneb ja suureneb.

Toidu puhtus eeldab ka seda, et ma väldin võimalusel igasugu valmistoite ja poolfabrikaate ning kokkan ise. Mulle hullult meeldib kokata nii, et see pole minu jaoks mingi probleem, pigem nauding. Ainuke probleem tekib välitöödel, kuhu ei ole võimalik lõputus koguses kodust kraami kaasa võtta. Siis tuleb leida parim kompromiss minu eelistuste ja poes pakutava vahel.

Kui ma peaksin paari sõnaga oma toitumist kirjeldama, siis lisaks puhtusele tuleks veel jutuks väga liberaalne LCHF (low carb high fat ehk vähe süsivesikuid, palju rasvu).

See tähendab, et ma väldin:

  • eelkõige nisujahu
  • eelkõige valget suhkrut, aga ka muid töödeldud magusaineid
  • tärkliserikkaid juurvilju
  • üldse süsivesikurikast toitu (aga on ka erandeid)
  • alkoholi ja üldse tühje kaloreid (suhkrurikkad joogid kõik)
AGA ma ei väldi seda kõike 100 %. Esiteks mul on vahel patupäevad, mil ma söön ka nt jäätist, tumedat šokolaadi või paremal juhul lchf maiustusi, vahel joon klaasi punast veini või ingveriõlu (PGs on viimane küll alkoholivaba, aga süsivesikuterikas ikkagi).

Teiseks ma söön siiski mingil määral looduslikke süsivesikuid: mett, marju, puuvilju. 
Ma söön vahel ka peeti, kaalikat, porgandit ja kartulit, aga oluliselt väiksemates kogustes korraga, kui varem ja oluliselt harvem.
No ja nt tatart söön ma vahel ka. 

Mida ma siis enamasti söön? 
  • maa peal kasvavaid aedvilju (lillkapsas, brokkoli, suvikõrvits, tomat, kurk jne)
  • igasugust liha (kana, kala, siga, veis, ulukid..)
  • mune
  • juustu
  • hapukoort
  • võid
  • igal kujul kookost
  • puuvilju ja marju (see eristab mind kohe tavalisest LCHF toitumisest)
  • natuke ka juurvilju (samuti ebaLCHFlik)
See on nüüd ideaal, ega ma alati nii ideaalselt ei toitu. Aga ma pürgin sinna poole või õigemini otsin endale sobivat tasakaalupunkti. Võiks küsida, et miks? Kõige lihtsamini mõistetav oleks ehk see, et liigne suhkur ja valge jahu rikuvad mu näonahka. Selline toitumine hoiab kontrolli all mu muidu punetama ja kestendama kippuva naha. Kohe kui ma rajalt kõrvale olen kaldunud, on seda mu näost näha (kuigi ka nt vähene uni on vahel lisafaktoriks).
Samuti mõjutab toitumine mu enesetunnet, ausalt, liiga süsivesikuterikas toit tekitab pohmakalaadse tunde! Eriti suures koguses. Tarbides vähem süsivesikuid on mul rohkem energiat ja jaksu. Kohe kui liigselt pahna sisse söön, saan tasuks väsimuse ja loiduse, kõhus on raske tunne nagu oleks sangpommi alla neelanud. Liiga palju süsivesikuid korraga = halb olla hiljem. Samas süsivesikul ja süsivesikul on minu jaoks vahe, nt tatar ei mõju mulle halvasti, aga kaerahelbepuder pole parim valik. Väiksemas koguses kaerahelbed aga nii hullult ei mõju. 
Lisaks ei ole mul selliseid ideaalseid geene nagu mõnel ja minu keha on koguja tüüpi ehk et ma võtan  suhkrut ja jahu tarbides kergelt juurde. Aga kes ei tahaks olla ilus ja sale. Kui ma teen trenni, siis oleks ju tore, kui lihased välja ka paistaksid, mitte polstri all peidus oleksid. 

Kui ma PGsse tulin, siis esialgu toitusin nii nagu teised st põhiliselt riisist ja pastast. Mulle avaldas see kohe mõju ja läksin ümaramaks. Nüüd katsun vaikselt rajale tagasi saada. Ma ei ole siin olles liialt karm (kuigi see tagaks ilmselt kiiremad tulemused), sest esiteks on siin imehäid puuvilju, mida ma koju naastes enam nautida ei saa ja teiseks on siin jäätiseputka maailma parimate jäätistega. Siin tuleb mängu põhimõte, et toit ei tohiks muutuda elu mõtteks (ja mitte ainult "eat to live, not live to eat" ehk "söömine ei tohiks olla lemmikajaviide" mõttes). Minu meelest ei ole kuigi tore, kui peab loobuma asjadest, mida tõsiselt naudid. Selline toitumine ei ole kindlasti ka jätkusuutlik. Seega ei kavatse ma ka edaspidi end alati jube rangelt piirata ja piinata ega teha toitumist enda kinnisideeks. Põhiline on ikka tervis ja õnn ning enesega rahulolu. Sellest küljest annab mulle kord kuus söödud ema või tädi küpsetatud koogitükk palju rohkem häid emotsioone, kui seda teeks selle koogitüki söömata jätmine. Liiga paljud on kinni aga selles, et loevad hullunult kaloreid ja arvestavad toidu ümber selleks mitu lisa grammi see nende kehakaalule lisab. Minu meelest on aga nii, et kui sa sööd ühel päeval natuke rohkem, siis automaatselt tahad järgmine päev veidi vähem süüa ja ongi asi tasakaalus. Lihtsalt peab rohkem oma keha kuulama, kui toitu numbriteks arvutama (ma saan aru, et kalorite arvutamine on vajalik ka, aga kui üldpõhimõtted on selged, siis ma ei näe sel enam mõtet). See on tegelikult minu toitumise kolmas põhimõte - intuitiivne toitumine

Intuitiivne toitumine eeldab oma keha kuulamist. Süüa tuleb täpselt nii palju, et kõht on täis. Ei mingit "taldrik tuleb tühjaks süüa!" reeglit. Seda asja ma alles õpin, sest ikka kipun head asja rohkem sööma, kui vaja oleks. Maitse pärast eksole. Ja ka seepärast, et nõme on alles jätta mingit väikest tükki ju... Samuti ei ole nii, et kohe kui sööd "halba" toitu, on surm silme ees. Kui keha midagi nõuab, siis ju tal on selleks põhjus. Peab lihtsalt vahet tegema, kas see on mingi niisama isu või tõsisem soov. Noh et kui mul on kommiisu, siis ilmselt võtaks selle ära ka mingi tervislikum alternatiiv, kasvõi keedumuna või klaas vett. Samas kui mitu päeva on olnud selline tunne, et tahaks tatart, siis tulekski tatart süüa.

Lühidalt on minu jaoks tervislik toitumine puhas, intuitiivne ja päris liberaalne lchf. Ma alles vaikselt õpin ja kombineerin ja vaatan, mis minu jaoks see kõige parem ja jätkusuutlikum tee on, otsin tasakaalu. Loodetavasti aga muutub mu toitumine vaikselt üha paremaks ja paremaks. Ja sellega kaasnevalt olen ka tervem ja rõõsam ning rõõmsam :)


6 kommentaari:

  1. Jagan Sinu põhimõtteid :) Aga ma vist olen veel liberaalsem LCHF-i osas ja tugevamalt intuitiivse toitumise poolel. Mulle tundub, et ma järjest paremini tunnen ära, mis ja millal mulle head teeb ja millal mul mida vaja on. Näiteks sinu poolt välja toodud kaerahelbepuder on minu jaoks parim hommikusöök. See lihtsalt sobib mulle ja mul on pärast seda väga hea tunne. Vahelduseks muidugi söön ka muid asju, aga mõne päeva möödudes tahan jälle putru, et seedimine ja kõik muu hästi toimiks :)
    Samas ma tunnen ka ära, millal mul on liha/muna/kurki jne asju vaja..Aga selleks tuleb tegutseda enne, kui nälg silma nägemist ära võtma hakkab, sest muidu tahaks kõike, palju ja kohe süüa :D
    LCHF-i kasuks räägib minu puhul see nisujahu ja suhkru vähendamine..
    Siinse näitena toon 3 in 1 kohvi, mis oli mu suuuuur lemmik..kuigi ma kohvi tegelikult suhkruga ei joo, aga seda ma armastasin..Kuna mul üks kotike kodus veel oli, siis proovisin seda juua sel nädalal..sest noh, meeles oli see naudigu tunne..Nali naljaks, aga ma ei suutnud pooltki ära juua-see oli jälk. See oli imal, mingi imeliku keemia maitsega ja no kohvi see küll ei meenutanud..uskumatu..Ma lihtsalt kallasin selle ära ja mõtlesin, et ei iial enam.
    Puhas toit on muidugi ideaal..aga ega ma ausalt öeldes ei tea küll, kui õnnelikud need kanad on, kelle mune ma söön :D

    Mulle väga meeldib see postitus, kuna toitumine on üks väga põnev ja samas keeruline teema, millest saab palju rääkida ja palju kaasa mõelda :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Nii vahva, et nii pikalt viitsisid kaasa mõelda :)

      Mul on see intuitiivne toitumine alles õppimisfaasis, sest üsna tihti avastan alles peale söömist, et tegelikult ma päris seda asja ei tahtnud ja tegelikult mul ikka polnudki kõht tühi. Vee joomine on üks asi, mis aitab sellist imelikku kõhu tühjust ära võtta, sest keha annab algul janu korral sama signaali, mis nälja korral. Aga ega mul see alati meeles pole, et klaas vett või tass teed on parem, kui tühja pilguga külmpkappi vahtida, sest nagu tahaks midagi, aga ei tea mida :P

      Kusjuures mina nt ei saa juba ammu juua isegi januga mingeid asju, kus on palju keemiat sees. Palju suhkrut võib veel olla ,aga kui on mingi imelik suhkruasendaja nt ,siis on jälk. Seepärast ma enamasti ostan ikka vett või siis täismahla (mis tegelikult pole ka ju kuigi tervislik ja kindlasti mitte lchf, aga on ikka parem valik, kui mõni muu...ja erinevalt veest täidab kõhtu ka vahel. Seega kui on pikad päevad linnas, siis vahel ikka olen ostnud :P Siin on eriti korralik 100% mahlade valik ka Eestiga võrreldes).

      Ja toidu puhtusega on ka nii, et ega ma ei tea, mis elu need sead elanud on, kelle liha ostame siin, sest me ostame siiski seda, mida rahakott lubab. Siin on odavam ainult sügavkülmutatud kraam, väike tükk tavalist külmutamata liha maksab juba mingi 10 eurot, mis on ju ajuvaba...mina ei suuda seda endale hetkel lubada, seega jahm (külmutuatud steigid on u 3 eurot/kg, soodukaga vahel isegi vähem ja ilma kampaaniata veidi rohkem). Aga eks Eestis saab jälle tublim olla. Igatahes on see külmunud oss palju parem valik, kui purgivorstid või casoulett.

      Aga toitumine on keeruline teema jah, mõtlesin, et teen kiire lühikese ülevaate, aga tuli päris pikk jutt :P

      Kustuta
  2. Ega ma ka olen selle intuitiivse toitumisega ikka väga algusfaasis..eriti selle osaga, et kui toit niiii hästi maitseb, siis ei peaks vast ikka juurde võtma, kui kõht tegelikult täis on. Aga mul on hea meel, et ma tunnen üha enam ära, kas mul on näiteks piimatooteid, liha, muna vms asju vaja. Sellegi poolest esineb ka mul seda, et ma tahaks midagi, aga ei tea mida..aga see pidavat minu meelest ka hormoonidega seotud olema, et mingi segadus kehas vms..et ma ei tea, kas sellest täielikult vabaneda ongi võimalik..

    Ma muidu ei ole enda puhul seda tähele pannud..sest ma lihtsalt ei ole joonud midagi sellist pikka aega. Samas, see oli nii ekstreemne kogemus, et ma olen siiani veel..hämmingus :D
    Mahlasid ma ka väga ei joo, vahel õuna- või apelsinimahla veega, aga muidu pigem mitte. Vesi, mulliga vesi, vesi sidruniga, tee ja kohv rahuldavad mu vajadused täielikult :) Samas, kui mul oleks mingeid põnevaid 100% mahlasid kuskilt osta, siis vast ikka prooviks vahel.

    Ei tea, kas on paslik siia alla kommenteerida, et ma eile pugisin torti, millest tulnud suhkrud, jahud ja rasvad mu kahe nädala doosi täidavad ? :D Aga noh, mis seal ikka..polegi ammu torti söönud :D

    VastaKustuta
  3. Vahel ikka võib torti ka süüa :D Mina nt sõin nv magustatud jogurteid, väikesed topsid aga ikkagi. Siin oli litšimaitseline ja ma pidin proovima seda, aga ühte topsi eraldi osta ei saanud, pidi koos kolme teise maitsega ostma.

    VastaKustuta
  4. Tüüpiline Lääne-Euroopa värk vist :D Meil ei saa jäätistki üksikult osta, tahad pulgajäätist-osta kuuene pakk..Tahad tuutu jäätist, osta seda ka kuuene pakk..Sellepärast ma ostan 1) jäätisekohvikust jäätist 2) topsiku sees (0,5 l) . Jogurtit õnneks reeglina saab eraldi ka osta..Activia välja arvata..ja siis mingid imelikud, mida ma nagunii kunagi ostnud ei ole..praegu ma nagunii ei osta neid, ise kokku miksitud värk palju parem :)

    VastaKustuta
  5. Muidu ma polegi siit varem ostnud jogurtit, jube kallis on :PSeekord ostsin siis 4 pakki maitsestamata, et ise miksida ja siis see litši maitse tundus nii põnev, et pidin proovima :D Aga siin saab kõiki jäätiseid peaaegu eraldi ka ikka osta, hiinakatest vähemalt :P Need suured pakid on küll ka.

    VastaKustuta