2 nädala juttu

Üks kirjutamata jäänud nädal:

Ma ei mäleta täpselt, mida ma tegin. Okei, valetan. Esmaspäevast neljapäeva hommikuni olin kassina tööl, mis tähendas sellist hiirepüüki nagu ma juba kirjeldasin. Seekord oli üks transekt kodu lähedal, mis oli mõnus :) Lisaks sain ühest püünisaugust kasetriibiku! Armas seljajutiga ja pika sabaga "hiireke", kes  käe soojuse peale vaikselt virgus ja peenel häälel viiksuma hakkas. Metskitse nägime ka kahe meetri pealt, ei tea, kes oli rohkem üllatunud, kas meie või kits. Loomake oli küll päris ehmunud näoga, vahtis meid mokk töllakil ja ei teadmud kuhu poole parem pageda oleks. Ilmselt rääkis pärast teistele kitsedele, et nägi inimesi niiiiii lähedalt :D Hiljem nägime kolem kitse veel. Tore oli lõksuliini läbides vahelduseks hiirtele ja tigudele muid loomi ka näha.
Muidu aga ei teinud mingit erilist lisatrenni. Korra mõtlesin hantlid kätte võtta, aga ei... Eks ma olin sellest pidevast kella kuuesest ärkamisest ja metsas rühkimisest lihtsalt liialt väsinud.

Neljapäeva õhtuks sõitsin "ämma" poole ja seal natukene sõtkusin vist ratast ka, kuid mitte rohkem, kui 5 min korraga ja mitte rohkem kui kolm korda kokku.

Reede hommikul nautisin und, aga pärastlõunaks sõitsin Särghauale sügiskooli. Mingi hetk laupäeva õhtul pugesin oma tuppa urgu peitu ära, sest mul oli lihtsalt vaja omaette olemist, aga muidu ma täitsa nautisin seda, et nägi jälle mõningaid kursakaid ja kuulis põhjalikumalt seakatkust ja muust huvitavast. Mis veel põnevat...ahjaa! Habelendlasega tegin tutvust! :) Paraku olin ma teisel ööl juba varakult magamas ja seega jäin teistest nahkhiirtest külalistest ilma, aga vähemalt ühte nägin! Muidu oli aga sügiskool üks jube õgimine, sest pidin ju kalli piletihinna tasa sööma :D Jalutuskäik loomajälgede otsimiseks oli ka lühike, heal juhul nii kolm km ülirahulikus tempos. Ei olnud trenn, aga oli niisama tore ja natuke hariv. Aga mulle pakuti tööd, nüüd on mul ehk peale oktoobrit kohe kahe asja vahel valida (kolme, kui bioloogiaõpetajat ka veel vaja oleks :D). St rohkem palka ja veel rohkem erialase töö kogemust ning huvitavaid väljakutseid. Väljavaated on head. Eriti ootan ma aga tuleva aasta kasetriibiku projekti, sest see sisaldab lisaks arvutitööle ka välitöid ja võibolla...võibolla saaks sealt isegi doktorantuuri minekuks teema....

Aga olemegi juba käesolevas nädalas järjega:

E hommikul sai suhteliselt kaua magada, mis oli mõnus ja tekkis juba väljapuhanud inimese tunne :) Õhtuks startisime aga Lahemaa suunas, et viimane püügitransekt maha panna (st 4 km lõksude paigutamist, orienteerumist ja kõndimist 4 h jooksul :D). Oravat kohtasime. Õhtul aga avastasime, et 16 eurot näkku andis meile ööbimiseks terve maja, mitte näkase nõukaaegse remondiga pesuruumi ja suvalised voodid! Nimelt oli ülejäänud puhkemaja tühi ja seega kaminaruum, köök ja saun  ainult meie päralt. Jah, meil oli kamin! Nii hubane ja mõnus! Meil oli köök! Kohe sõitsime Loksale poodi, et saaks päris sööki teha, mitte ei peaks külma viinerit järama. Ja meil oli saun! See jäi teisipäevaks :P

T hommikul oli hiiri vähe (4 km jalutamist pooleteise tunniga). Päev oli vaba. Kes magas ja kes otsustas end käsile võtta. Ei, mina ei maganud :D Peale kosutavat hommikusööki (peekon, munad, kurk ja kodujuust, njämm) läksin hoopis metsatukani, kus 100-meetrine looklev rada viis mu mereranda. Kõmpisin seal natuke edasi-tagasi ja vaatasin, kuidas vetikad haisesid. Imestasin omaette, miks krabiurge üldse liivas näha pole, kuni mõne sekundi pärast jõudis kohale, et ahjaa, see pole ju PG! Kümne minuti pärast olin puhkemaja juures tagasi, sest rannas oli jahe. Vähemalt nägin merd. Kuna mu abiline magas õndsat und ja arvutis ei olnud midagi teha, otsustasin laiskust ignoreerida ja vabandusi mitte otsima hakata ning viimaks ometi trenni ka teha. Seega tadaa...55 minutit soojendust, kõhtu ja jalgu! Olin endaga äärmiselt rahul! :D Rääkimata sellest, et trenn tegi tuju megaheaks nagu ikka :)
Õhtul jalutasime oma transekti jälle läbi (4 km rekordiliselt 1 h-ga). Seejärel mõnulesin aga kassina kamina ees soojas ning käisin saunas. Selline uhke majutus tekitas kohe veidi puhkuse tunde, kuigi olin ju tööl :D Kui kedagi peaks huvitama, siis ööbisime Hara Puhkemajas.

K viimane kassihommik (4 km kõndi) ja õhtul olin juba kodus, kus tähistasin viimaks pere keskel sünnipäeva. Enne tõin raamatukogust uue virna lugemismaterjali, tõesti ei tea, kas suudan need ka seekord tähtajaliselt läbi lugeda :D Ema kokkas erakordselt mõnusa õhtusöögi (tervisest pakatav püreesupp krevettidega, täidetud sibulad...ise ka imestan, et need mulle maitsesid!...ja tervislikum ploomi-õunakook st et koogis oli mitu erinevat jahu, ükski neist polnud tavaline nisujahu - pähklid! ning suhkru asemel oli väheke mett). Päris õhtul vaatasime veel loodusfilmi Emajõest. Muhe :)

N mitte mingit trenni :( Hommikul sõitsin hoopis Tartu, kus  loovutasin KITTi ülemusele, viisin sõbrale punalaik-haavasuru (kui ma liiki õigesti mäletan) rööviku, kulutasin rämedalt raha pesu peale (sõltlane....tegelikult mul oli vaja reaalselt ka ja pole minu süü, et kõk nii kallis on) ning läksin õhtul sõbranna poole üllatuspeole. Oh, siit saab trenni ka, sest sõbranna poole läheb u 30 min jalutamist ja tagasi tuli ka tulla ju. Aga noh...kui võtta, et ma sõin ja jõin liiga palju, siis mehh... Ei ma ei joonud purju end, aga tegelikult ma kipun juba vaikselt sinna poole omadega, et üks klaas šampust on ka liiast ning tol õhtul asi ainult sellega ei piirdunud ka. Ma ei tea... alkohol ei  tõmba mind üldse. Ma vist jäängi edaspidi ainult selle juurde, et vahel harva ingveriõlu või klaas punast veini. No ei ole vaja hommikul kehva enesetunnet, eksole. Üldse pole vaja alkoholi, kui see eriliselt hästi ei maitse ka. Vot.

R trenni ei teinud, hommikul uimasin niisama, kõht oli raske õhtust ja mõtlesin väheke tõsisemalt, et peaks enda toitumise uuesti normaliseerima ehk käsile võtma. Päev oli sisutihe: kerge arvuti nokitsemine ülemuse pool, joonistamine-jutustamine sõbranna seltsis, väike eneseharimine teadlaste ööl. Küll aga olin ma sel nädalal alles nii hommikul kell 6 ärkamise režiimis kinni, et õhtul tuli ruttu suur uni peale. Sestap mõtlesin üks hetk röövikuid silmitsedes ja vihmahoo lõppu odates, et jään sinna samasse magama. Õnneks jõudsin siiski enne koju :D

L hommikul jalutasin Tamme staadionile, jooksin 2 km intervalli ( 1. km - 30 sek kõndi 70 sek jooksu ja 2. km 40 sek kõndi ja 120 sek jooksu), jalutasin tagasi koju. Kokku kulus sellele u 30 min. Ja siis tegin veel jõutrenni ka! Miks nii tubli...no ei võinud teisiti, kui sai Hunditüdrukuga räägitud, et peab ikka laupäeval trenni tegema ja tubli olema enne uut kunstiõhtut :D Soojendus (sest ma ei teinud lihastrenni kohe peale jooksmist) + kõht + jalad  + natuke käsi + venitus, kokku kulus u 1 h. Hiljem jalutasin veel 3 h linna peal ja poodides. Õhtu möödus mõnusalt kalliga jutustades.

P ärkasin täna peavalu ja veendumusega, et magasin uhke kuuvarjutuse maha. Õnneks peavalu hajus, kui asusin viimaks toimetama ja sooje riideid otsima, et jalutama/jooksma minna ning samuti tuletas sõbranna meelde, et superkuu on alles tuleval ööl.  Halvad unenäod aukudest jalgades, termiitidest, ulakatest poistest ja sellest, et keegi mind jubedalt ära tappa tahtis vajusid ka päeva edenedes unustusehägusse. Seega negatiivsust kauaks ei jagunud :) Isegi see, et telefoni poweri nupp lõplikult otsad andis, ei olnud väga masendav.
Toppisin end riide ja suundusin jalutama: Tammekal üks ring kõndi ja siis kaks ringi jooksu ka (kusjuures esimene jooksuring oli ainult ühe 30 sek jalutuspausiga!) :) Umbes 45 minutiga 2 km jooksu ja natuke alla 3 km kõndi. Ilmselgelt ma olen ülirahul oma tublidusega :D Ehk jooksen varsti juba 3 km. Ma üldse ei uskunud, et ma enam oma põlvedega jooksmist nautida saan, aga intervall lahendab kõik mured. Põlved lähevad vaikselt tugevamaks ka :)
Kõhulihaseid tegin ka natuke (30 kordust ja 3 harjutust).

Nüüd aga lähen kiirelt pessu ja sõbranna poole joonistama :) Hiljem saan linnas gängiga kokku! Loodetavasti peavad kõik kokkulepitud aegadest kinni, sest ilma telefonita neid väga muuta ei saa :D

Tsau!

Kuidas ma nädal aega kass olin

E trenni ei teinud, kuna sain eelmine päev kõik transektid läbitud, teenisin välja vaba päeva! Ilm keeras küll jahedaks ja hiljem ka kergelt vihmaseks, kuid külma trotsides läksin maale ja noppisin põldmarju, et kallile imelist põldmarja-juustukooki saaksin teha, kui ta koju jõuab. See on üks mu lemmikkook! Ja üldse mitte lchf või muud moodi megatervislik :D Lihtsalt ülimalt hea! Astelpajusid korjasin ka kuni sõrmed külmast kangeks jäid, siis pagesin tuppa ja tegin kuuma pärnaõieteed. Mmm...maal on ikka mõnus!

T päev täis ettevalmistusi algavaks kassieluks ja viimaseid laiskusest pulbitsevaid mõnusaid ringutusi (nagu hommikul natukene kauem magamine ja tunnine arvutis istumine ja kalliga jutustamine). Ei mingit trenni. Hoopis mitu tundi hiirelõksude korda seadmist.

K esimene tööpäev, kella kolmest asusime Kilingi-Nõmme kandis metsa poole teele ja kella seitsmeks saime välja. Neli tundi puuriga aukude kaevamist ja lehmakarjamaal hiilimist ning kopraaukudesse kukkumist. Jube risu oli ikka kohati jalus... Transekt ise on muidu ainult 2 km :D No 4 km kõndi 4 tunniga....hahaha :D (4 km tuleb sellest, et  auto juurde on ka vaja tagasi minna, sest KITT küll, kuid siiski ise õigesse kohta mu tööauto paraku sõita ei oska).

N hommikut alustasime kell 7 reipa kõnniga, seekord läbisime 4 km 3 tunniga. Natuke parem aeg või mis? Hehe. Kiiremini ilmselt ei saagi. No kuna on vaja hiiri ka määrata ja lõksudega mässata. Puhkepausiks saime sõbranna ja tema elukaaslase koju varjule. Sellist luksust iga päev olema ei hakka :P Päeval jalutasin tiiru kohaliku mõisaga tutvumiseks ning õhtul kell 4 võtsime ette järgmise reipa kassikõnni (ikka need samad 4 km ja 2 h seekord :D).

R pakkisime Kilingi-Nõmme juures asjad kokku, milleks kulus umbes 3 h ja läbi matkasime taaskord 4 km (imelik korrata seda juba). Seejärel tegime Viljandis poepeatuse (ostsin jumalikku Lapimaa juustu, ainult murakad jäid puudu) ning jõudsime lõunaks Kääriku kanti. Tegime torni otsas aega parajaks enne, kui võtsime ette järjekordse 4 km matka koos puuri, lõksude ja praeleivaga. Transekti üles seadmisele kulus taaskord 4 h. Õhtuks olin megaväsinud. See aukude puurimine pole mitte naljaasi, kui põld on kive täis. Ma arvan, et saan siit natuke musklit kätele, kui ei midagi muud :D Enne öömajale saamist tegime veel väikese seikluse Otepää kitsastel kruusateedel, nimelt selgus, et kõige otsem tee meie öömajani oli vähekene rohtu kasvanud... Palju GPSi uurimist ja mööda auke rappumist KITTiga.

L hommik algas 4 km kassiretkega (kulus 3 h). Eile kõrrega välja torgatud silm oli taas täie elu ja tervise juures, aga üks uruhiirest tigedik hammustas mu pöidlast vere voolama kaitsekinnastele vaatamata. Nüüd pean kaks kuud pilku peal hoidma, et hantaviiruse või leptosiproosi sümptomid ei tekiks ja kui tekivad, siis arstile tõttama. Õnneks on need varajase avastamise korral vist suhteliselt kergelt kulgevad haigused...liiga hilja võib neerupuudulikkusega haiglasse  tilgutite alla saada. Viiruse puhul ravitakse sümptomeid nagu ikka, aga teise haiguse vastu aitavad antibiootikumid. Õnneks saan Aililt puukborreliossi testi ka. Saan umbes kahe kuu pärast selle ka ära teha, et veenduda, et suvi-sügis möödusid edukalt ilma midagi ebameeldivat üles korjamata. Aga rohkem ma vist mõnda aega sellised väheke kõrgema terviserisikiga töid teha ei taha. Hea, et peale neid välitöid ei olegi muud sarnast hetkel plaanis.
Päevase vaba aja sisustasin põhiliselt lugemisega ning sain ainsa kaasa võetud raamatu läbi. Mida ma nüüd edaspidi loen, ei tea... Ilmselt sisestan vabal ajal hoopis kassitöö andmeid. Aga "Kuhu sa küll kadusid Bernadette?" pani punkti mu raamatukogust laenutatud kuhilale. Üks noortekas ka vahelduseks ulmele ja budismile.  Minu abiline (st alluv, ma olen ikka päris juht, mis juht..khmm :D) aga magas enamuse vabast ajast. Minule müstika, kuidas saab tervena päeval nii palju põõnata. Kuigi eile peale pikka hommikust tööd ja autosõitu, olin isegi korralikult väsinud. No ja tema on pigem vist ööinimene üleüldse, on minust alati vähemalt tunnikese kauem üleval ja isegi mina pingutan vahel ikka pool 11neni õhtul välja, et kalliga juttu ajada.  Seega pole ime, et ta väsinud on, kui ööund on vaid kuus tundi. Ja temal olevat jalalihased ka valusad, veab, kui saab trenni ka boonusena. Mulle paraku need kõnnitud km eriti ei mõju, mitte tuntavalt vähemalt. Küll aga puurimine. Nii, et midagigi!
Õhtul tuli 4 km transekt uuesti läbi jalutada, seekord oli seltsis segasem, sest ülemus tuli ka koos poistega kaasa. Peale tööd sai sauna! Mõnus!

P oma sünnipäeva alustasin hommikul...üllatus, üllatus... 2 km kõnniga! Ülemus (nii veider juhendaja asemel seda sõna kasutada..) tuli meiega metsa kaasa, seega saime rekordkiirusega lõksud üles, kuigi hiiri oli ka ikka omajagu. Samuti tõi ta auto vahepeal meile järgi mis säästis oluliselt aega. Järv oli ka kohe käepäraselt transekti lõpus ootamas, sai kõik kiirelt puhtaks pesta ning Tartu poole sõita. Juba pool 11 olime linnas ja jätsin oma abilise maha ning sõitsin korterisse, kus ootas mind Külli poolt armas õnnitluskaart. Esimese  asjana läksin Prismasse poodlema ehk toiduvarusid täiendama ja kalli jaoks asju piiluma. Sain kõik puuduolevad minifigd! Mulle meeldib olla selline laps :) Loomulikult ostsin endale ka mõned kõige lahedamad :D Kodu poole jalutades särasin näost ja nautisin ideaalset sügisilma. Valgus oli kuldne ja täpselt parajalt soe ja parjalt karge. Autojuht, kes ei pidanud teed andma, lasi mu ikkagi üle tee kenasti ja üldse kulges kõik suurepäraselt. Isegi reie tagumine lihas, mille hommikul puu alt läbi roomates natuke valusaks tõmbasin, hakkas leebuma. Tagasi korteris sõin ära endale ostetud pisikese passiooni-toorjuustukoogi, mis oli küll ainult välimuselt natuke PG nostalgiline, aga vahva ikkagi! (Maitselt oli see kook selline..mehh...esiteks loomulikult liiga magus, teiseks oli passiooni osa mingi paar mm ja kolmandaks oli põhi liiga paks, peaaegu sama, mis toorjuustu kiht :P) Aga välimus ja sümboolsus andsid kõvasti plusspunkte ja ma üldse ei nurise. Sünnipäevaks ostsin õhtuks kaasa ühe Ginger Joe ingveriõlu. Loodan seda hiljem kas raamatu taga lugedes või arvuti taga kalliga jutustades nautida. Hetkel nimelt peesitan veel korteris pool tundi ja siis lähen jälle välja kassiks :) Õhtul ootavad ees järjekordsed 4 km. Mis maastik seal on või kui kaua kulub, seda veel ei tea. Eks näis. Praegu olen igatahes pall positiivsust. Mis siis, et välitööde ajal saab hiirtelt hammustada, põdrakärbsed juustesse, ei saa korralikult pesta, ega toituda (no ei õnnestu see rasvabaasil värk, kui on vaja kauem säilivaid asju kaasa osta...ilmselt on mu retseptivaramu veel liialt väike..oskan ainult siis nii süüa, kui saan kokata).  Eks need väikesed matkad on ka natuke trenni eest ja ega välitööd igavesti kesta!

Järgmise korrani!

Loomajälgede nädal

E hommikul vara olin paksu udu trotsides taas metsaveerel ja rändasin seekord u 18 km. Uhh ja ohh nende jubedate kopraaukude kohta, mis ühe jõekese ääres olid. Tagasiteel vältisin seda kohta nagu tuld, et jalaluud ikka terveks jääksid... siis polnud ju enam oluline mööda transekti kõndida. Seekord kulus matkale 6 h, sain auto juurde naastes veidi rohkem kõnnitavaid teid kasutada ja üldse olid jalad paremas seisus, kui eelneval päeval. Oleksin võinud isegi veel ühe retke ette võtta. Üks 4 km pikkune kõnd jäi just transekti tipus tegemata ka, aga auto oli vaja õhtuks pealinna toimetada ja ise ka veel bussiga koju saada. Seega sõitsin hoopis koju pesema ja põdrakärbseid peast ära nokkima. Viimaseid on metsas meeletult.

T trenni ei teinud, puhkasin ja panin välitööde ajakava paika

K trenni ei teinud, tegin arvuti taga tööd ja lugesin

N kiirkõnd ujulasse, ujumine ja kõnd tagasi koju, üldse oli asjalik päev: päästsin tibusid, võtsin korstnapühkja vastu, joonistasin elevanti ja kilki ning tegin korralikult sooja toitu mitte ei söönud kolmandat päeva järjest lillkapsapüreesuppi (mis oli ka korralik, aga ei eeldanud muud valmistamist, kui pliidil soojaks laskmist) :D

R tegin Tootsi juures transekti lõpuni (st u 11 km matka u 3 h jooksul) ja seejärel sõitsin kallima koduseid vaatama

L 50+50 juubel, väga tore oli, õgisin kõhu punni ja trenni ei teinud

P läbisin Kohila transekti, u 9 h ja u 27 km. Nüüd on jäljekoera matkad läbi! Edaspidi töötan kassina.

Desiguali loomad

Kuna kallima emal ja tädil oli 50. juubel ja midagi poest kingiks leida tundus võimatu, võtsin oma kunstioskused  kasutusele ning joonistasin vildikatega kaks sellist pilti.

Kaksikõed on mõlemad Desiguali fännid, seepärast selline mustrivalik. Minu "ämmale" meeldivad kilgid ja tema õele elevandid. Algul oli ma väga kriitiline ja arvasin, et ideest ei saa asja, kuid lõpptulemusega jäin vägagi rahule :) Tundus, et sünnipäevalastele meeldis ka :)

Lohe nädal

E ei teinud trenni, hommikul käis J külas, õhtul joonistasin ämblikke ja õppisin QGISi, et transekte kaardile paika panna.

T läksin järtadesse, metsa alguses juba alustasin jooksmist (ilma kõnnita!), üle maantee saades tegin ühe järta tiiru jooks/kõndi ja tagasi tulin mööda raudetammi jooks/põldmarja mugimine (võtsid kohe rajalt maha, ei kahetse ka :D), asfalti peale jõudes kõndisin koju. Parem põlv andis seekord natuke tunda. Õhtul jalutasin ka natuke, läksin sõbranna poole veiniõhtule. Rääkisime moest ja suhetest nagu naised ikka :D

K hommik algas kiirkõnniga Vaimõisa bussipeatusesse. Kõnd oli suisa nii kiire, et võiks trennina arvesse võtta, kuigi oli tühine 2,5 km :D Mind korjati bussipeatusest hoopis auto peale ja koju sain enne seda, kui esialgse plaani kohaselt oleksin üldse bussile astuda saanud. Ise ka imestasin, et nii kiiresti maanteele välja jõudsin... Ok, tegelikult siis ikkagi trenni ei teinud :( Oli õhtul plaanis küll, kuid käisin raamatukogus ja seega vedelesin ülejäänud õhtupooliku voodis patjadel, nina raamatus... Nõrk. Lisaks sellele mugisin veel põldmarja-juustukooki ka, mis oli lihtsalt i m e l i n e !!! Üldse ei kahetse :D Söömist st, laiskust kahetsen natuke küll, aga noh..raamat oli ka huvitav :D

N igavene vana lohe ei teinud trenni, vaid luges raamatuid. Olen nats pahane iseenda peale, et selline laiskvorst olin. Tegelikult oli trennipäev esialgu plaanis. Niu-niu.

R taevas oli hommikul tinahall ja vihma sadas. Õnneks see ei morjendanud mind absoluutselt, sest olin juba eelmine päev mõelnud, et läheks jooksmise asemel ujuma. Nii ma tegingi turvaliselt kirju vihmavarju alla peitudes tempoka kõnni ujulasse (u 2 km), ujusin tublilt 55 minutit, aelesin u 10 min veetorude all ja aurusaunas ning jalutasin punaste kummikute plärtsudes koju. Hullult mõnus oli. Kuigi esimese kümne minuti järel ma mõtlesin, et hing on paelaga kaelas ja võiks nüüd kodu poole minema hakata :D Aga ei, võtsin tempo natuke rahulikumaks ja ujusin oma basseinipikkusi edasi. Tegelikult on ujumine tõhusam kui jooksmine. Kodukandis ei ole pilet üldse jube kallis ka. Oleksin peaaegu 10 korra pileti ostnud, kuid ma ei tea ju kunas ma jälle ujuma saan. Ega see hõlbuelu, mis mul praegu on, igavesti ei kesta. Töö tuleb metsas ära teha ja tundub, et kõik järjest ja korraga, kui selline venimine jätkub.

L eem..absoluutselt ei mäleta, mis päeval tegin. Trenni vist siiski mitte. Ahjaa, õhtul käisin autot toomas, sain KITTi tööautoks, sõidab täitsa ise ja puha. Ainult nii palju jääb puudu, et transekti lõppu ise ette ootama sõidaks, säästaks jalavaevast ning saaks töö rutem  tehtud. Õhtul sõitsin u 5 min selle jalgratta-trenažööriga ka, mis mu kalli kodus köögis seisab. Rohkem ei julgenud ja ei viitsinud, mõtted olid juba järgnevate päevade matkade juures ning skypes oli vaja kirjutada...

P hommikul vara viis KITT mu metsaserva ja matkasin üle risuhunnikute ja mätaste ukerdades umbes 15 km (laias laastus). Sellele kulus 7 h ja kuigi valgust oleks veel olnud, lugesin päeva lõppenuks, sest a) jalad röökisid, et aitab: tallad tulitasid, põlved tõmbasid näod vingu ja üks säär kiskus krampi...ilmselgelt ei saanud jalad nii palju vatti PGs matkates, sest seal võttis kuumus enne läbi, kui nii pika matka ette sai võtta (PGs olid pikimad retked vist sellised harvad 3-4 h) ning b) äikesevihm kallas mind läbimärjaks. Selline oli mu esimene välitööde päev. Ühtegi huvitavat looma ei näinudki, ainult üks kits ehmus mu karulaadset tatsumist kuuldes.