Lähen paksuks ära vist

Kas ma tegin siis eelmisel nädala trenni või ei? Noh.... ütleme, et natuke ikka sai liikuda, aga oleks võinud rohkem.

E laisklesin maha, tegelikult mul oli joonistamistuhin sel päeval ja tagant järgi väga ei kahetse, et sellega kaasa läksin, sest viimastel päevadel on pliiatsiga läbisaamine jälle raskem olnud
T hästi pikk tööpäev, peale seda täielik laip ja vara magama, trenn 0
K puhkasin ikka veel pikast päevast,  passisin päev otsa, aga õhtul tegin ikka kätele ja kõhule trenni natuke
N jälle pikk tööpäev ja trenn 0
R jalutasin 2,6 km ja tegin 50 min trenni ka
L ei mäleta, mis peale linnaskäiku sai, kuid ilmselt passisin niisama
P võtsin end kokku ja tegin ühe korraliku 60 min trenni, tavalisele matil aelemisele, jalatõstetetele ning kükkidele lisasin seekord ka hüppamist, mõjus, sest järgmine päev oli tunda natuke; jalutasin ka jälle oma tavalise lühikese otsa (2,6 km)

Ehk et ei saanudki oma kolme korralikku trenni nädalas kokku. Jalutada ka mitte eriti. Viimane ajas kohati meele mustaks, sest siis kui pidin autos istuma, olid vahepeal nii ilusad ilmad, et oleks tahtnud pikemale matkale metsa minna. Aga eks see ole see Murphy, et siis kui olen vaba ja kodus ning saaks metsa minna, sajab mõnusalt, aga muidu paistab päike. Igatahes nüüd pean küll tõsist plaani esimesel võimalusel mägesid vallutama minna....võiks uuesti kullakaevanduse juures ära käia, seal on selline korralik tõusude ja langustega tee, et on paras trenn isegi siis, kui ma oma teotempos jalutan (aga ei saa kiiremini, sest iga krõpsu peale on vaja seisatada ja pilguga metsa puurida, sest nii näeb igasugu huvitavaid loomi/linde :P). Tartus oli selles mõttes lihtsam jalutada, sest seal polnud eriti midagi põnevat vaadata ja sai ikka korralikku tempot teha.

Muidu mul on viimasel päeval vist paeluss või midagi...selline nälg on kallal, nagu keegi sööks kõik toidu ära enne, kui see suust kõhtu jõuab. Eile ainult õgisin ja täna pole ka parem. Selline paks tunne kohe seepärast. Mina ei tea, mis toimub. Võibolla hormoonid mõjutavad midagi, aga samas on ju naistel alati tore kõiges ebatavalises hormoone süüdistada. Aga selline õhupalli tunne on, et mõtlesin juba korra, et peaks veel toitumispäevikut ka pidama hakkama, et no lihtsalt pärast natuke objektiivsema pilguga vaadata, kas ma tõesti sööngi nagu elevant või kujutan ette lihtsalt seda. No ja selle õgimise kõrval on eriti kehv tunne, et trenni pole väga teinud eksole... Ohjah... Õgardlus võiks ära lõppeda, siis oleks kohe normaalsem olla. Aga tegelikult pean süüdlaseks seda, et olen liiga palju süsivesikuid söönud ja see on lchf-i tasakaalu paigast ajanud ning nüüd ajab sööma. No oli seda litšijogurtit ja neid ingverikomme vaja? :D Jep, oli jah. Ma tahan uusi põnevaid asju proovida.

Nii et ilmselgelt jäävad trenni mõttes korralikud kiirkõnnid ja rohkem magusavabad nädalad tagasituleku aega. PG on siiski avastamiseks, kogemiseks ja nautimiseks. Küll mul on Eestis aega oma kaalu pärast põdeda. Siin olles keskendun pigem lihastreeningule ja unustan ära, et suure maja vannitoas on täispikk peegel ja kaal....kui see vaid nii lihtne oleks.

Mul ongi pidev dilemma sellega....ühel kaalukausil on tervislikumad eluviisid ehk rohkem liikumist ja vähem jama-toitu, teisel kausil on kõik uued ja huvitavad söödavad/joodavad asjad, mida PG pakub, ning seda õiget tasakaalu nende kahe vahel ei ole ma enda jaoks veel leidnud. Lisafaktorina see, et ma tegelikult ju ei peaks "tööl" käima, st see pole minu töö ju. Aga ma käin abiks ning seltsiks ja pidevalt näeb midagi hullult vahvat tänu sellele. Samas, kui koju jääksin, saaksin metsa avastada. Kuid Murphy  on ju see, et sel korral, mil mina kaasa ei lähe, on just eriti põnev, seega peab (peaaegu) alati kaasa minema noh! Mul on ju ikka veel erinevalt mõnest õnnelikust kõik need jaaguarid, margay kassid ja pekaarid nägemata! Ning paraku näeb loomi millegi pärast just teel autoga sõites, mitte metsas jalutades....mhh, mis loogika. Ok, jalutades näeb ka. Aga no mine sa tea, kumb see õigem valik on ikkagi. Homme jälle seisan sama otsuse ees..ilmselt ikka lähen "tööle"....ja saan selle eest tundide viis autos istuda... Vähemalt on ilm ilusam, kuna mäest all on alati ilusam või kui rannikul ka kole ilm on, siis siin on nagunii ka, sest vastupidist esineb väga harva.

Ok, aitab küll. Kui pikaks võib ühte igavat postitust venitada. Mul endal nõme kirjutada juba. Ilmselt oleks lõbusam, kui oleksin megatubli olnud ja eesmärgid oleksid kõik täidetud. Teinekord saab ehk sellest rääkida :D Vähem vingumist ja rohkem tegutsemist!