Fotograafia

Et ületada oma mossis tuju ja fotoaparaadikauget kätt, mis mu enda kalli pildimasina katki minekuga kaasnesid, otsustasin maikuus osaleda fotograafia teemalises väljakutses. Nädalas tuleb teha kolm pilti eri teemadel. Ma loodan, et teemad liiga utoopiliseks ei lähe ja on ikka miskil moel teostatavad ka siis, kui ma mäe otsast alla ei saa. Igatahes on mul natuke tagant utsitamist vaja, et ma nina liiga norgu ei laseks ja ikka elukaaslase fotoaparaadiga sina peale saaksin. Ega ju ei tea, mis minu enda Canonist saab, kui koju naasen, sest ju tal miski niiskusepisik kallal on ja see on selline trikiga häda, et ei pruugi remonti ära tasuda.

Seega kolm fotot nädalas! Ja ma loodan, et see väljakutse nüüd soiku ei vaju ja on ikka teisi tegijaid ka... Kuigi mul on juba paar ideed, et mis siis teha, kui ikka ära vajub. Mina ikka ei jäta pooleli ja teen maikuust pildistamiskuu :) Tegelikult ma tahtsin juba eelmine kuu kaasa lüüa, aga siis just ütleski mu kaamera üles. Igatahes ma olen tänulik, et esimene teema minus positiivset emotsiooni tekitas ja ma seetõttu otsustasin uue võimaluse anda sellele väljakutsele.

Esimene teema - mahajäetud maja

Mul ei ole siin mäe otsas just palju hooneid, rääkimata sellest, et mõni neist mahajäetud ka veel oleks. Seega ega suurt valikut just polnud :D Vihm otsustas taevast alla tulla, sestap ma ei jalutanud kullakaevandusse nagu esialgne plaan ette nägi. Ei taha teist fotokat ka liigsele niiskusele eksponeerida. Siin samas hoovi peal on aga vana onn, mida mitmed aastad tagasi kasutasid elamiseks Surinamest sisserännanud saramakad (maroonid, nn metsaneegrid, kelle esivanemad on pärit Aafrikast ja kes toodi Ameerikasse orjatööle ning kes seejärel metsa peitu vaba elu elama pagesid). Nende lodge'st lahkumisega jäi onn tühjaks ning nüüd see lihtsalt seisab ja ootab, pakkudes peavarju gekodele, ämblikele ja teistele sedalaadi elukatele seni, kuni termiidid oma töö teevad.