Lohe nädal

E ei teinud trenni, hommikul käis J külas, õhtul joonistasin ämblikke ja õppisin QGISi, et transekte kaardile paika panna.

T läksin järtadesse, metsa alguses juba alustasin jooksmist (ilma kõnnita!), üle maantee saades tegin ühe järta tiiru jooks/kõndi ja tagasi tulin mööda raudetammi jooks/põldmarja mugimine (võtsid kohe rajalt maha, ei kahetse ka :D), asfalti peale jõudes kõndisin koju. Parem põlv andis seekord natuke tunda. Õhtul jalutasin ka natuke, läksin sõbranna poole veiniõhtule. Rääkisime moest ja suhetest nagu naised ikka :D

K hommik algas kiirkõnniga Vaimõisa bussipeatusesse. Kõnd oli suisa nii kiire, et võiks trennina arvesse võtta, kuigi oli tühine 2,5 km :D Mind korjati bussipeatusest hoopis auto peale ja koju sain enne seda, kui esialgse plaani kohaselt oleksin üldse bussile astuda saanud. Ise ka imestasin, et nii kiiresti maanteele välja jõudsin... Ok, tegelikult siis ikkagi trenni ei teinud :( Oli õhtul plaanis küll, kuid käisin raamatukogus ja seega vedelesin ülejäänud õhtupooliku voodis patjadel, nina raamatus... Nõrk. Lisaks sellele mugisin veel põldmarja-juustukooki ka, mis oli lihtsalt i m e l i n e !!! Üldse ei kahetse :D Söömist st, laiskust kahetsen natuke küll, aga noh..raamat oli ka huvitav :D

N igavene vana lohe ei teinud trenni, vaid luges raamatuid. Olen nats pahane iseenda peale, et selline laiskvorst olin. Tegelikult oli trennipäev esialgu plaanis. Niu-niu.

R taevas oli hommikul tinahall ja vihma sadas. Õnneks see ei morjendanud mind absoluutselt, sest olin juba eelmine päev mõelnud, et läheks jooksmise asemel ujuma. Nii ma tegingi turvaliselt kirju vihmavarju alla peitudes tempoka kõnni ujulasse (u 2 km), ujusin tublilt 55 minutit, aelesin u 10 min veetorude all ja aurusaunas ning jalutasin punaste kummikute plärtsudes koju. Hullult mõnus oli. Kuigi esimese kümne minuti järel ma mõtlesin, et hing on paelaga kaelas ja võiks nüüd kodu poole minema hakata :D Aga ei, võtsin tempo natuke rahulikumaks ja ujusin oma basseinipikkusi edasi. Tegelikult on ujumine tõhusam kui jooksmine. Kodukandis ei ole pilet üldse jube kallis ka. Oleksin peaaegu 10 korra pileti ostnud, kuid ma ei tea ju kunas ma jälle ujuma saan. Ega see hõlbuelu, mis mul praegu on, igavesti ei kesta. Töö tuleb metsas ära teha ja tundub, et kõik järjest ja korraga, kui selline venimine jätkub.

L eem..absoluutselt ei mäleta, mis päeval tegin. Trenni vist siiski mitte. Ahjaa, õhtul käisin autot toomas, sain KITTi tööautoks, sõidab täitsa ise ja puha. Ainult nii palju jääb puudu, et transekti lõppu ise ette ootama sõidaks, säästaks jalavaevast ning saaks töö rutem  tehtud. Õhtul sõitsin u 5 min selle jalgratta-trenažööriga ka, mis mu kalli kodus köögis seisab. Rohkem ei julgenud ja ei viitsinud, mõtted olid juba järgnevate päevade matkade juures ning skypes oli vaja kirjutada...

P hommikul vara viis KITT mu metsaserva ja matkasin üle risuhunnikute ja mätaste ukerdades umbes 15 km (laias laastus). Sellele kulus 7 h ja kuigi valgust oleks veel olnud, lugesin päeva lõppenuks, sest a) jalad röökisid, et aitab: tallad tulitasid, põlved tõmbasid näod vingu ja üks säär kiskus krampi...ilmselgelt ei saanud jalad nii palju vatti PGs matkates, sest seal võttis kuumus enne läbi, kui nii pika matka ette sai võtta (PGs olid pikimad retked vist sellised harvad 3-4 h) ning b) äikesevihm kallas mind läbimärjaks. Selline oli mu esimene välitööde päev. Ühtegi huvitavat looma ei näinudki, ainult üks kits ehmus mu karulaadset tatsumist kuuldes.

Ühine joonistamine II

Teise ühise joonistamise teemaks oli robot. Ilmselgelt olin veel natuke ka esimese teema lainel... Kaks pilti seepärast, et esimene sai liialt palju ämblik ja liialt vähe robot.

Viimased PGs tehtud joonistused

Kvaliteet on kohutav, sest paremini minu vana telefoniga fotosid teha ei anna... Kui võimalus tuleb, teen uued pildid ja vahetan praegused välja. Seniks aga saab vähemalt natukene aimu...

Järjekordne autoportree

Teen lasteraamatu, see on esimene lehekülg :D:D

Joonistasin siis, kui haige olin.

Suvaline visand skorpionist, jube udune ikka...häbi panna sellist pilti :S

Augusti eelviimase nädala trenn

E jalutasin järtadesse, jooksin kaks ringi, jalutasin koju tagasi (1,6 km kõndi + 2 min jooksu/30 sek kõndi intervall + jooks/ vaskuussi üle tee surkimise seisak, üks kord 30 sek kõndi, 3 vaarika noppimise paus ja metsmaasikate söömise paus intervall :D + 1,6 km kõndi koju tagasi). Põlv hakkas tunda andma alles teise ringi viimasel kümnel meetril, sel korral protesteeris vasak põlv. Aga selline vahelduv jooksmine paistab siiski toimivat, mis teeb mulle ainult head meelt. Ma nimelt pelgasin, et ma ei saagi enam kunagi uuesti jooksmas käima hakata põlvede pärast. Aga juba PGs olles proovisin seda kõnd-jooks intervalli ning siis juba sobis. PGs oli küll selles mõttes tore, et ainult 1 km intervalljooksu võttis juba natuke läbi ikka, siin peab palju rohkem punnitama, et tunda ka oleks... Eks ikka seepärast, et parasvöötme kliima on midagi muud kui vihmametsa oma. Minu jaoks on see halb, sest pean sama efekti saavutamiseks rohkem jooksma ja see on suurem koormus põlvedele.

T ei teinud trenni, hommikul vara sõitsin hoopis pealinna, andsin töölepingule allkirja ja sain tööarvuti kätte ning seejärel tulin koju, vaatasin veidi tööasju, koristasin ja aitasin kappi lammutada ning tassida, seejärel käisin juuksuris ja võtsin külalisi vastu, öösel vajusin super väsinult voodisse.

K jalutasin metsani ning alustasin juba seal jooksu-kõnni intervalli, sekundeid seekord ei lugenud nii korralikult, jooksin rohkem kui kõndisin ja jooksin ka korraga pikemalt. Põlv ei protesteerinud! Samas seekord läbisin ainult ühe järta ringi, aga selle kompenseerimiseks läksin tagasi mööda raudteetammi, kus ka enamasti jooksin. Umbes nii google mapsi põhjal: 750 m kõndi + 900 m jooks/kõnd intervalli + natuke passimist maantee ääres, et üle tee saaks + u 1,8 km jooks/kõnd intervalli + (kuigi tegelikult tagasiteel sain pm kohe üle tee, ei pidanud ootama)1,1 km jooks/kõnd intervalli + 1,4 km kõndi.

N kuna eelmine päev jäi lihastrenn tegemata, siis võtsin end enne kleitides sopramist kokku ja tegin 45 min matitrenni (soojendus + 30*kõhulihaseid + 30*jalgu). Peale seda hakkasin meenutama, kuidas see meigi näkku panek välja nägigi ja mis kleidid mul kapis on...PG tegi minust ilmselgelt metslase :D Aga õhtul ootas ees pulma minek! Sain esimest korda elus makroone mekkida (piilusin neid juba Pariisis lennujaamas ja PGs ka)...ja üldse liiga palju süüa. Aga noorpaar oli imeilus ja pulm oli ka kaunis, uhke ilutulestikuga ning kõigi traditsiooniliste elementidega. Sugulasi kahjuks rohkem ei olnudki kui meie pere ja pruudi kaksikõde ning nende ema (minu vanatädi). Sellest on natuke kahju, sest ma lootsin siiski oma vanaema poolset väga väheldast sugulaskonda tervikuna näha. Ma ei teagi, millal ma üldse teisi peale vanatädi ja kaksikute viimati nägin...

R ei teinud trenni, hoopis magasin liiga vähe, jalutasin natuke Sagadi mõisa ümber, käisin tädiperega mere ääres jäätist söömas ning mingit suurt kalaparve ja millimallikaid imetlemas, samuti käbidega korvpalli mängimas :D Viimaks jõudsin koju ka ja hakkasin tarantlitele suuremaid terrasid ette valmistama, lisaks tuli ootamatult teha minu kõige "lemmikumat" suvelõputööd ehk heina pööningule tallele panna. Nii tihe mu päev oligi - hommikul pulma otsad kokku, lõunal turism ja õhtul heinategu.

L ärkasin väga hilja st kell 10, uimerdasin ja olin endiselt unine, tegin kapi transportimiseks ruumi ja lugesin natuke kriminulli ("Siidiuss" HP autorilt), siis mahutasin klaase ja serviise uude kappi ning sõitsin rattaga maale sauna (kokku u 8 km). Viimane pole küll just päris trenn, aga parem kui mitte midagi :) Saun aga oli taevalik, võttis mind päev otsa kiusanud peavalu ära.

P lugesin viimaks oma raamatu läbi, sai ometi hakata ka muude asjadega tegelema. Hea raamat on pinnuks silmas, sest paneb elu seisma, kõik vajalik ja muu huvitav jääb tegemata, sest igal vabal momendil on vaja ninapidi raamatus olla :D Koristasin ja tegin viimaks PG suvenriirid sõpradele valmis (no peaaegu). Õhtul...õhtul tegin natuke tööd (sest parim aeg on töösse süveneda natuke enne südaööd...kui oled hommikuinimene tegelikult..khmm) ja  u 30 min trenni ka: soojendus + 18 min kõhtu ja selga matil (30 kordust)+  8 min käsi (20 kordust) + 1 min planku ja rohkem mitte midagi, läksin magama.

Selline nädala ülevaade siis seekord :) Järgmise korrani!

Uuesti otsast peale

Ma olen juba 20 päeva tagasi Eestis. Kummaline, tore ja samas nukker. Kui hetkel ma sel teemal pikemalt ei peatus, sest a) ma olen seda juba oma teises blogis teinud ja b) kell on palju ja pikka juttu ei hakka trükkima. Täna on esimene päev kodus, kui ma üritasin uuesti trennidega algust teha. Mitte, et ma siiani ainult hambad laiali ja jalad seina najal voodis oleksin pikutanud, kuid niisama liikumine ei lähe päris trennina ikka arvesse. Kuigi ma pean tunnistama, et autovaba elu suur pluss on see, et maale ja tagasi (kokku u 8 km), käin ma nüüd jala või rattaga. Samas jah, auto kuluks ikka marjaks ära... Mis läheb teemast mööda.

Kuidas ma siis trenniga algust tegin? Esiteks käisin jooksmas, niivõrd, kui mu põlved seda lubavad, st intervalli kõnd-jooks vaheldumisi. Esialgu lippasin 100 sek joosta ning 30 kõndida, seejärel 80 sek jooksu ja 30 kõndi, sest põlved hakkasid rohkema peale tunda andma. Palju ma jooksin, seda täpselt ei tea. Järtades tegin kaks ringi :) Peaks tegema umbes 1,6 km kõndi + 2* 1, 8 km intervalli + 1,6 km kõndi.

Seejärel tegin pika venitamise peale hilja õhtul lihastrenni: kõhulihaseid ja jalgu matil. No üldse ei tahtnud teha neid asju, aga asendustegevus toa koristamise näol ei kestnud ka igavesti ja võtsin end lõpuks ikka kokku. Tegin ainult 20 kordust kõike, mis on poole vähem mu tavalisest koormusest, aga asja mõte ongi esialgu harjumuse tagasi saamine. See on minu puhul kõige kurja juur, et kui trennid jäävad vahele ja ära mingi perioodil, siis uuesti alustada on mega raske. Kui nädala suudan sundida end regulaarselt mingit sorti trennilaadset liikumist tegema, tuleb tuhin ja hoog uuesti sisse ja harjumuse jõud annab laiskusele kere peale. Loodan, et nii ka sel korral.