Loomajälgede nädal

E hommikul vara olin paksu udu trotsides taas metsaveerel ja rändasin seekord u 18 km. Uhh ja ohh nende jubedate kopraaukude kohta, mis ühe jõekese ääres olid. Tagasiteel vältisin seda kohta nagu tuld, et jalaluud ikka terveks jääksid... siis polnud ju enam oluline mööda transekti kõndida. Seekord kulus matkale 6 h, sain auto juurde naastes veidi rohkem kõnnitavaid teid kasutada ja üldse olid jalad paremas seisus, kui eelneval päeval. Oleksin võinud isegi veel ühe retke ette võtta. Üks 4 km pikkune kõnd jäi just transekti tipus tegemata ka, aga auto oli vaja õhtuks pealinna toimetada ja ise ka veel bussiga koju saada. Seega sõitsin hoopis koju pesema ja põdrakärbseid peast ära nokkima. Viimaseid on metsas meeletult.

T trenni ei teinud, puhkasin ja panin välitööde ajakava paika

K trenni ei teinud, tegin arvuti taga tööd ja lugesin

N kiirkõnd ujulasse, ujumine ja kõnd tagasi koju, üldse oli asjalik päev: päästsin tibusid, võtsin korstnapühkja vastu, joonistasin elevanti ja kilki ning tegin korralikult sooja toitu mitte ei söönud kolmandat päeva järjest lillkapsapüreesuppi (mis oli ka korralik, aga ei eeldanud muud valmistamist, kui pliidil soojaks laskmist) :D

R tegin Tootsi juures transekti lõpuni (st u 11 km matka u 3 h jooksul) ja seejärel sõitsin kallima koduseid vaatama

L 50+50 juubel, väga tore oli, õgisin kõhu punni ja trenni ei teinud

P läbisin Kohila transekti, u 9 h ja u 27 km. Nüüd on jäljekoera matkad läbi! Edaspidi töötan kassina.