Kohustuslik trenniblogi

Juba jälle on esmaspäev, küll see aeg alles lendab. Peaks siis taaskord trennidest rääkima. Midagi erilist ei teinud see nädal, sest kõht endiselt keerab. Samas vist läheb etemaks vaikselt ja parem oleks, sest muidu ostsin ilma asjata need 10 eurosed kapslid, kus on kõigest 28% sütt, lisaks veel 28% pärmi ja ülejäänud on muu jura, mis kapsli moodustab. Filtrivett ka enam ei joo, isegi hambaid ei pese selle veega. Vaatab, kas mõjub siis ka... Muidu ikka peaksid kõhuhädad troopikasse tulemise algul kallal käima, igasugu uued bakterid ja nii...aga ju siin on miski muu faktor veel mängus. Igatahes vastik on see keeramine ja valutamine. Võibolla poleks tohtinud mingi hetk mõelda, et söön liiga palju...no soovmõtlemine läheb täide ikka ju. Peab ettevaatlik olema oma soovidega. Sain mis tahtsin - väiksema söögiisu. Tervise hinnaga. Nüüd peaks siis keskenduma soovile, et oleks terve ikka ja hea olla. Seda ju ei saa kuidagi valesti tõlgendada?

Aga läheme asja juurde:

E 50 min kõht+jalad
T -
K 2,6 km kõndi ja 50 min käed+jalad, lisaks 2x20 kummalegi jalale ühte tõsteharjutust
N 2x20 seda jalaharjutust
R 2x20 seda jalaharjutust
L - 
P vihmas tuli paus ja käisime koopas st trenni mõttes u 2 km korralikku mägimatka, mis võttis aega u 2 h, põlv jäi haigeks sellest :( Õnneks täna juba lühikesel tasasemal jalutuskäigul oli ok :) Lisaks tegin 10 min kõhulihaseid ühe video järgi, muud trenni ei teinud, sest põlv valutas...käsi oleks võinud ju teha...mhh. Ahjaa...2x20 jalaharjutust tegin ka ikka :D

Ja oligi kõik. Ma ütleks, et kõhutõve kiuste oli tulemus päris hea. Kui kõhujama poleks, siis ma ilmselt nii ei arvaks, siis ei oleks rahul nii vähesega :D

Minu lemmikud kokkamisblogid

Mulle meeldib köögis askeldada (kui just nõusid parasjagu ei pea suuremas koguses pesema). Kokkamiseks ammutan ma ideid igalt poolt: Jamie Oliveri saadetest või kokaraamatutest või blogidest. Tavaliselt ma otsin mingi retsepti välja ja modifitseerin selle endale sobivaks. Vahel teen ka kohe esialgse retsepti järgi ja jätan alles hilisemaks meelde, mis muudatusi vaja oleks (vahel ei ole vaja ka, ma nii pirts ka pole alati :D). Retseptide kombineerimist ja rohkem isetegevust on vaja läinud just eriti viimasel ajal, mil ma nisujahu ja suhkrut enam väga süüa ei taha. Ma jagan ka siin oma suurimaid lemmikuid ja motivaatoreid :)

Paljas Porgand - http://www.paljasporgand.ee/ - Eesti neiu Merilin blogib teisel pool maakera Austraalias tervislikust toitumisest ja eluviisidest. Tal on väga vahvad toiduretseptid ja ma ei suuda ära oodata, mil tema kokaraamatut lehitseda saan. Lisaks blogib Merilin koos oma imelisest fotograafist elukaaslasega ka oma seiklustest, kuid seda juba ühel teisel leheküljel.

LCHF Eesti - http://lchfeesti.blogspot.com/ - palju toredaid lchf retsepte ja vahel sekka muud juttu ka.

Kokkama Ragnega - http://www.kokkama.ee/ - vahva kokablogi, retsepte igale maitsele ja ideid omaloominguks oi kui palju.

Üks tervislikuma elu poole liikuja - http://v6idan-kaotades.blogspot.com/ - noor neiu jagab vahel huvitavaid alternatiivseid tervislikke retseptikesi. Hiljutine leid, mis jäi meelde.

Mis on minu tervislik toitumine?

Tervislik toitumine on tänapäeval juba nii keeruline mõiste, et iga ühe jaoks tähendab see ise asja. Õige kah, sest tegelikul ongi toitumine äärmiselt individuaalne asi. Mis sobib ühele, ei sobi teisele. Kes on allergiline, kes ei talu mingit suuremat toitainete rühma (gluteeni, laktoosi vms) ja kes võib kõike süüa ning on ikka terve ja ideaalses kehakaalus. Kuna ma ei taha siia magistritöö või doktoritöö mahulist kirjutist, siis ma ei hakka pikalt lahkama, et miks ja kas ja kes ning lähtun ainult iseendast. Seega - mis on minu jaoks tervislik toitumine?

Eelkõige peaks toit olema võimalikult puhas. See tähendab minu jaoks võimalikult looduslikku ja lisaainevaba toitu. Mida vähem värv- ja säilitusaineid seda parem. Mida vähem tehislikke kemikaale, antibiootikume jms ehk mida ökom, seda parem. Mida mahedamast põllumajandusest aedviljad ja mida õnnelikema kanade munad, seda toredam. Ja nii edasi.

Tõsi, ma ei söö ainult ökopoetoodangut ja enda aia saadusi, kuid ma teen seda võimalikult palju. Ja ma loodan, et aja jooksul see protsent üha suureneb ja suureneb.

Toidu puhtus eeldab ka seda, et ma väldin võimalusel igasugu valmistoite ja poolfabrikaate ning kokkan ise. Mulle hullult meeldib kokata nii, et see pole minu jaoks mingi probleem, pigem nauding. Ainuke probleem tekib välitöödel, kuhu ei ole võimalik lõputus koguses kodust kraami kaasa võtta. Siis tuleb leida parim kompromiss minu eelistuste ja poes pakutava vahel.

Kui ma peaksin paari sõnaga oma toitumist kirjeldama, siis lisaks puhtusele tuleks veel jutuks väga liberaalne LCHF (low carb high fat ehk vähe süsivesikuid, palju rasvu).

See tähendab, et ma väldin:

• eelkõige nisujahu
• eelkõige valget suhkrut, aga ka muid töödeldud magusaineid
• tärkliserikkaid juurvilju
• üldse süsivesikurikast toitu (aga on ka erandeid)
• alkoholi ja üldse tühje kaloreid (suhkrurikkad joogid kõik)

AGA ma ei väldi seda kõike 100 %. Esiteks mul on vahel patupäevad, mil ma söön ka nt jäätist, tumedat šokolaadi või paremal juhul lchf maiustusi, vahel joon klaasi punast veini või ingveriõlu (PGs on viimane küll alkoholivaba, aga süsivesikuterikas ikkagi).

Teiseks ma söön siiski mingil määral looduslikke süsivesikuid: mett, marju, puuvilju. 

Ma söön vahel ka peeti, kaalikat, porgandit ja kartulit, aga oluliselt väiksemates kogustes korraga, kui varem ja oluliselt harvem.

No ja nt tatart söön ma vahel ka. 

Mida ma siis enamasti söön? 

• maa peal kasvavaid aedvilju (lillkapsas, brokkoli, suvikõrvits, tomat, kurk jne)
• igasugust liha (kana, kala, siga, veis, ulukid..)
• mune
• juustu
• hapukoort
• võid
• igal kujul kookost
• puuvilju ja marju (see eristab mind kohe tavalisest LCHF toitumisest)
• natuke ka juurvilju (samuti ebaLCHFlik)

See on nüüd ideaal, ega ma alati nii ideaalselt ei toitu. Aga ma pürgin sinna poole või õigemini otsin endale sobivat tasakaalupunkti. Võiks küsida, et miks? Kõige lihtsamini mõistetav oleks ehk see, et liigne suhkur ja valge jahu rikuvad mu näonahka. Selline toitumine hoiab kontrolli all mu muidu punetama ja kestendama kippuva naha. Kohe kui ma rajalt kõrvale olen kaldunud, on seda mu näost näha (kuigi ka nt vähene uni on vahel lisafaktoriks).

Samuti mõjutab toitumine mu enesetunnet, ausalt, liiga süsivesikuterikas toit tekitab pohmakalaadse tunde! Eriti suures koguses. Tarbides vähem süsivesikuid on mul rohkem energiat ja jaksu. Kohe kui liigselt pahna sisse söön, saan tasuks väsimuse ja loiduse, kõhus on raske tunne nagu oleks sangpommi alla neelanud. Liiga palju süsivesikuid korraga = halb olla hiljem. Samas süsivesikul ja süsivesikul on minu jaoks vahe, nt tatar ei mõju mulle halvasti, aga kaerahelbepuder pole parim valik. Väiksemas koguses kaerahelbed aga nii hullult ei mõju. 

Lisaks ei ole mul selliseid ideaalseid geene nagu mõnel ja minu keha on koguja tüüpi ehk et ma võtan  suhkrut ja jahu tarbides kergelt juurde. Aga kes ei tahaks olla ilus ja sale. Kui ma teen trenni, siis oleks ju tore, kui lihased välja ka paistaksid, mitte polstri all peidus oleksid. 

Kui ma PGsse tulin, siis esialgu toitusin nii nagu teised st põhiliselt riisist ja pastast. Mulle avaldas see kohe mõju ja läksin ümaramaks. Nüüd katsun vaikselt rajale tagasi saada. Ma ei ole siin olles liialt karm (kuigi see tagaks ilmselt kiiremad tulemused), sest esiteks on siin imehäid puuvilju, mida ma koju naastes enam nautida ei saa ja teiseks on siin jäätiseputka maailma parimate jäätistega. Siin tuleb mängu põhimõte, et toit ei tohiks muutuda elu mõtteks (ja mitte ainult "eat to live, not live to eat" ehk "söömine ei tohiks olla lemmikajaviide" mõttes). Minu meelest ei ole kuigi tore, kui peab loobuma asjadest, mida tõsiselt naudid. Selline toitumine ei ole kindlasti ka jätkusuutlik. Seega ei kavatse ma ka edaspidi end alati jube rangelt piirata ja piinata ega teha toitumist enda kinnisideeks. Põhiline on ikka tervis ja õnn ning enesega rahulolu. Sellest küljest annab mulle kord kuus söödud ema või tädi küpsetatud koogitükk palju rohkem häid emotsioone, kui seda teeks selle koogitüki söömata jätmine. Liiga paljud on kinni aga selles, et loevad hullunult kaloreid ja arvestavad toidu ümber selleks mitu lisa grammi see nende kehakaalule lisab. Minu meelest on aga nii, et kui sa sööd ühel päeval natuke rohkem, siis automaatselt tahad järgmine päev veidi vähem süüa ja ongi asi tasakaalus. Lihtsalt peab rohkem oma keha kuulama, kui toitu numbriteks arvutama (ma saan aru, et kalorite arvutamine on vajalik ka, aga kui üldpõhimõtted on selged, siis ma ei näe sel enam mõtet). See on tegelikult minu toitumise kolmas põhimõte - intuitiivne toitumine. 

Intuitiivne toitumine eeldab oma keha kuulamist. Süüa tuleb täpselt nii palju, et kõht on täis. Ei mingit "taldrik tuleb tühjaks süüa!" reeglit. Seda asja ma alles õpin, sest ikka kipun head asja rohkem sööma, kui vaja oleks. Maitse pärast eksole. Ja ka seepärast, et nõme on alles jätta mingit väikest tükki ju... Samuti ei ole nii, et kohe kui sööd "halba" toitu, on surm silme ees. Kui keha midagi nõuab, siis ju tal on selleks põhjus. Peab lihtsalt vahet tegema, kas see on mingi niisama isu või tõsisem soov. Noh et kui mul on kommiisu, siis ilmselt võtaks selle ära ka mingi tervislikum alternatiiv, kasvõi keedumuna või klaas vett. Samas kui mitu päeva on olnud selline tunne, et tahaks tatart, siis tulekski tatart süüa.

Lühidalt on minu jaoks tervislik toitumine puhas, intuitiivne ja päris liberaalne lchf. Ma alles vaikselt õpin ja kombineerin ja vaatan, mis minu jaoks see kõige parem ja jätkusuutlikum tee on, otsin tasakaalu. Loodetavasti aga muutub mu toitumine vaikselt üha paremaks ja paremaks. Ja sellega kaasnevalt olen ka tervem ja rõõsam ning rõõmsam :)

Motivatsiooniblogi: trenniblogi

Blogi kujundus sai valmis ja ma olen nii elevil. Uus ja värske lelu mängimiseks, ainult käiks ja vaataks. Ainult, ei ole veel midagi vaadata... Ja kui mul enne oli ideid oi, kui mitu, et mida ja kuidas ma siia kirjutan, siis nüüd on pea tühi...mida ma siin üldse teen? Milleks uus blogi? Miks asja nii keeruliseks ajada?

Motivatsiooniblogi. Milleks ma motivatsiooni vajan? Üks vastus on trenniks! Ma olen loomult laisk. Koolis ja tööl kompenseerib mu loomuomast lohelikku eluviisi tugev kohusetunne ja südametunnistus, mis ei lase asju tegemata jätta. Mingil imelikul põhjusel aga ei toimi see tasakaalustav jõud minu isiklikus elus ja ajas. Nagu teised inimesed oleksid olulisemad kui mina ise. Kui mu laiskus kahjustab ainult mind ennast, siis on südametunnistusel uneaeg ja kohusetunne loeb lambaid. Ma ei taha, et see nii oleks!

Seega esimene eluline teema - tervis.

Mul ei ole tervis korrast ära.* Aga see ei tähenda, et mu eluviis ei võiks veel tervislikum olla. Selle all pean ma silmas natuke korralikumat toitumist ja rohkem liikumist.

Mul on selline komme, et ma hakkan suure hurraaga trenni tegema, sest ikka tahaks täiuslikumat keha nii välimuses kui ka funktsionaalsuses. Ma teen ilusti trenni nädala, heal juhul kaks, veel parema juhul kolm...ja siis on kõik. Tuleb midagi uut ja trenn ununeb mitmeks kuuks. Ma olen mõtisklenud, miks see nii on. Algul arvasin, et äkki ma alustan liiga intensiivselt ja seega on loomulik, et keha ise keeldubki edasi jätkamast tapjalikus tempos. Aga seda ma ei usu. Tempo lihtsalt pole olnud tapjalik. Ma olen pigem tasa ja targu tüüpi treenija. Pigem on süüdi lihtsalt mu vähene püsivus, ilmselt siis ka motiveeritus ja see, et mulle lihtsalt ei meeldi teha ühesugust trenni päevast päeva. Tõsi, ma armastan hilisemaid õnnehormoone, mis on tasuks korraliku rahmimise eest, aga ühesugune asi muutub minu jaoks nüriks. Siin on ainult üks lahendus, tuleb leida enda jaoks sobiv trenn. Parem kui mitu trenni, sest siis on vaheldust ka.

Ma leidsingi. Jooksmise. Ideaalne mulle. Ei pea toas nürilt passima, saab värsket õhku ja loodusesse. Aga. Ma pole üle aasta jooksmas käinud. Miks? Sest mu põlvedele see ei meeldinud. Ma tegelikult ei tea, mis teema mu põlvedega on, sest nad jäävad valusaks ka matkates. Võtmesõna tundub olevat ebatasane pinnas ja liigne põrutamine. Õnneks pole see häda mind nüüd mõned kuud kimbutanud, kuid ma annan veel aega ja ei tõtta jooksurajale.

Selle asemel ma jalutan, kui ilm vähegi lubab ja teen kodus lihastrenni. Kodus on mul ainsad abivahendid matt, tool ja mu enda keharaskus, vahel ka veepudelid. Hetkel ajab asja ära. Põhiline on ikka see, et ma teeks seda trenni, mitte ei passiks niisama....

Pikk jutt, vilets jutt. Lühidalt ma kavatsen siin hakata kajastama oma edasijõudmisi ja tagasilööke trenni ja tervise vallas. Siis on ju nii, et ei ole päris ainult minu enda isiklik asi. Kui hea ja halb tuleb kirja panna, siis ehk ärkavad sõbrad südametunnistus ja kohusetunne üles ning ei lase liialt luuslanki lüüa.

Seega on see siin väikest viisi ka trenniblogi.

* tegelikult mul läheb näonahk katki, punaseks ja ülikuivaks, kui ma liiga palju suhkrut ja jahu tarbin, aga ma pidasin seal rohkem silmas seda, et mul pole ülekaalust tingitud tervisehädasid